TEGEVUS

Välis-Eesti Kongressi 2019 kava

KUTSE 24.11.2018 „Sada aastat Eesti Vabadussõja algusest“

VEÜ Haapsalu suvepäevad 2017

KAVA: Konverents ”Sada aastat Eesti riiki”

VÄLIS-EESTI ÜHINGU ÜRITUSED AASTAL 2017

Välis-Eesti Ühingu korralised üritused on VÄLIS-EESTI PÄEV, mis toimub igal aastal novembrikuu viimasel nädalavahetusel Eestis ja korralised VÄLIS-EESTI KONGRESSID, mida peetakse iga 5 aasta järel Eesti Laulupeo eelõhtul Tallinnas.

2015 EMTA toetuse kiri

2015 VEÜ ja EMTA kutse 2015

Välis-Eesti Ühingu tegevuse ülevaade

1. Välis-Eesti Ühingu tegevus aastail 1995-2004 Tallinnas.

1995. a. Tallinnas taasasutatud Välis-Eesti Ühing esindab 1928. a. asutatud ühenduse põhikirjalist ideed eestlaste ja väliseestlaste vaimsest ühtsusest, edendades seda oma tegevusega nii sõnas kui kirjas. 1928. a. Tallinnas asutatud Välis-Eesti Ühingu eesmärk on põhikirjas sõnastatud väga selgelt ‒ „ühendada ja rakendada Välis-Eesti ja Kodu-Eesti ühisele rahvuskultuurilisele ja majanduslikule ülesehitavale tööle kodumaa kasuks”.

Välis-Eesti Ühingu loojaks ja ideelisteks juhtideks olid eestlased Eestis, kel oli huvi ja sidemeid väliseestlastega. Välis-Eesti Ühing asutati ühiskondliku, mitte riikliku organisatsioonina.

Välis-Eesti Ühingu tegevuse kõrgeimaks vormiks oli ja on üldlaulupidude eelõhtul peetavad kongressid Tallinnas, mis on toimunud 1928. a., 1933. a. ja 1938. a. 1940. aastal sulges nõukogude okupatsioonivõim Välis-Eesti Ühingu.

Eesti taasiseseisvumine 1991. a. andis võimaluse VEÜ taastamiseks. Selle idee algatajaks oli 1994. a. mullateadlane Phd Karl Veber (sünd. 1915. a. Marienburgis ehk Läti Alūksnes), kes oli olnud Ühingu aktiivne liige kuni 1940. a. Initsatiivgruppi kuulusid veel eesti keele toimetaja ja ETA korrespondent Tiit Maksim ja 1960. a. Abhaasias sündinud tehnikadoktor Edvin Nugis. Hiljem liitusid selle kolmikuga ja 28. jaanuaril 1995. a. taasasutasid Välis-Eesti Ühingu kirjanik Mats Traat, tuntud pedagoog ja eesti aabitsate autor Loreida Eisen, väliseesti kirjanduse huviline Marje Aidla, USA-st Eestisse elama asunud erusõjaväelane Jüri Estam ja Riiast Eestisse naasnud bioloogiadoktor Leili Utno. Viimatimainitu valitigi VEÜ asutajaliikmete poolt VEÜ juhatajaks. Arvatavasti oli valiku põhjuseks Leili Utno kogemused, mis olid omandatud 1988–1992 Läti Eesti Seltsi juhtides ja 1989. a. Riia Eesti kooli asutades.

Taastatud Välis-Eesti Ühing kvalifitseeriti rahvusvaheliste NGO tüüpi ühenduste hulka, sestap selle tegevusväli oli eeldatavalt laiahaardeline. Asutajaliikmed arvestasid asjaoluga, et on tekkinud hulgaliselt pagulusorganisatsioone, mis olid hästi toiminud omakultuuri säilitamise nimel.

Taasasutatud Välis-Eesti Ühing alustas 1995. a. 55-aastase pausi tagajärgi arvestades koostööd tasandilt, mis soovis laiapõhjalist partnerlust Välis-Eestis ning tutvustada eesti avalikkusele paguluseestlaste ja uute väliseestlaste teadmisi, loomingut ja seltsitegevust. Välis-Eesti Ühing alustas 1996. a. dialoogi eestlastega kõigil mandritel. Selleks hakati 1996. a. taas välja andma ajakirja „Välis-Eesti”, mis ilmus enne ESTO-96 1996. a. juunis Tallinnas.

Ajakirja esimeses pärastsõjajärgses numbris kirjutas Sven Hanson, ESTO-96 esimees, järgmist: „Eesti iseseisvuse taastamisega teostus ESTO-de poliitiline eesmärk. Iseseisvumine muudab ka välismaise eestluse suunda ja sisu. Kultuurilise tegevuse kõrval anname tulevikus oma panuse iseseisva Eesti ülesehitamiseks, et meie isade maa areneks kiirelt moodsaks heaoluriigiks.”

Pärast ESTO-96 üritusi ja selle lõppedes Välis-Eesti Ühingu poolt korraldatud vastuvõttu Tallinna Vanalinna muusikamajas astusid paljud väliseestlased Ühingu liikmeteks. Neist tuntumad olid Robert Kreem ja Kalju Jõgi Torontost, Malle Tohver, Inno Salasoo, Tiiu Salasoo ja Sven Kiviväli Sydney᾽st, raadioreporter Maila Taimre ja Sirje Jõgi Melbourne᾽st, Enno Penno Stockholmist, Jens Meder Uus-Meremaalt, Jaan Maldre Peterburist, Ilmar Kruus Riiast, Arved Pilt Alūksnest, Valdemar Vilder Thilmere᾽st Austraalias ja paljud eestlased Buenos Airesest.

Nii moodustus tegus liikmete võrgustik ja hea ühenduste võimalus asukohamaa eestlastega. Lepiti kokku, et seoses panganduse probleemidega Eestis ei tasu uued liikmed väljaspool Eestit Ühingule liikmemakse, vaid kasutavad liikmemaksude summasid kohapeal Ühingu tegevusega seotud ürituste korraldamiseks. Arvatavasti see nii ka toimib.

Kultuurialase koostöö eesmärgil organiseeriti ühiselt väliseesti suvepäevi Eesti saartel, kevadballi „Ma tahaksin kodus olla“ 1997. a. mais Tallinnas, tähistati taas Välis-Eesti Päevi, külastati Välis-Eesti Seltse ja keskusi, osaleti ja korraldati ettekandekoosolek Lääneranniku Eesti Päevadel 2003. a. Oregonis USA-s ja peeti kirjavahetust endiste VEÜ liikmetega üle maailma.

Välis-Eesti Ühingu tegevuse taastamise algaastail peeti tähtsaks, et pagulusorganisatsioonid jt teeksid Ühinguga loomingulist koostööd. See väljendus asukohamaades elavate VEÜ liikmete artiklite avaldamises ajakirja “Välis-Eesti” veergudel ja ajakirja levitamist asukohamaades.

Märkimisväärne on Robert Kreemi panus taastatud Välis-Eesti Ühingu tegevusse, eriti temapoolne initsiatiiv ajakirja „Välis-Eesti” toetamisel. Huvitav oli Kalju Jõgi organiseeritud kodueestlaste ja väliseestlaste ühine ringreis Kanadas ja USA-s pärast osalemist ESTO-2000 üritustel Torontos.

Hea koostöö on olnud endise ÜEKN esimehel Ylo Ansoniga, kelle tegevuses on olnud palju edasiviivat ja heatahtlikkust. Ta on osalenud paljudel Ühingu üritustel ja andnud häid nõuandeid meie liikmetele.

Ühingu edu ei jäänud tulemata. Suutsime koos Eesti ülikoolide ja teadusasutustega kokku kutsuda 1996. a. augustis unikaalse Eesti Teadlaste Kongressi. Paljudes akadeemilistes väljaannetes on positiivselt mainitud Eesti Teadlaste Kongressi, mis toimus Välis-Eesti Ühingu algatusel 1996. a. 11.‒15.augustini Tallinnas kui tähtsat teaduslikke ja ühiskondlikke suurüritust. Eesti Teadlaste Kongressist võttis osa 520 eesti teadlast, sealhulgas arvukalt väliseestlasi.

1996. a. Eesti Teadlaste Kongressi ettekannetes ja otsustes juhiti muuhulgas tähelepanu teaduse ja teadusasutuste alafinantseerimisele ja sellest johtuvatele ohtudele Eesti ühiskonna arengus, mis on tänaseks muutunud reaalsuseks ja ühiskonna arengut pidurdavaks faktoriks.

Edukaks osutus ka IV Välis- Eesti Kongress 1999. a. Korraline IV Välis-Eesti Kongress toimus 1999. a. 29.‒30 juunil Tallinna Ülikoolis. Sellest võttis osa 158 eestlast 12 riigist. Kongressil esitasid teadlased oma uurimustulemusi eesti keelest, identiteedist, sotsiaalarengust, majandusest, arstiteadusest ja koostööst väliseestlastega.

Korralisel V Välis-Eesti kongressil 2004. a. esitati ja kuulati asjatundlikke ja sisukaid ettekandeid. Räägiti keelest kui eestlaste rahvusliku identiteedi peamisest hoidjast, koostööst kultuuri vallas ja hariduses. Selgus, et koostöö toimib, ja päris efektiivselt. Välis-Eesti Kongresside ettekanded on avaldatud kogumikena, saadaval Eesti raamatukogudes. Kongresside resolutsioonid kinnitavad väliseestlaskonna vaimset ühtekuuluvust Eesti rahvusliku tervikuga.

Välis-Eesti Ühing on osalenud väliseestlaste kultuuripärandi säilitamisega seotud arhiiviprojektides ja saanud selleks vähest toetust Eesti riigi eelarvest. Tänu omavahendite kaasamisele on avaldatud arhiivimaterjale kahes koguteoses „Eestlased Lätis” 1. ja 2. osas ja arhiiviandmeid kajastavad artikleid ajakirjades, et soodustada leitud materjalide kättesaadavust.

Ülaltoodu kinnitab, et Välis-Eesti Ühing kuulub nende taasasutatud ühiskondlike organisatsioonide hulka, kelle tegevus on teadus- ja kultuuriharidusliku sisuga ning demokraatliku riigi oluline osa. Möödunud tegevusaastate jooksul on tõestatud Ühingu õiguslik ja sisuline järjepidevus.

Ühing on finantseerinud ajakirja „Välis-Eesti” väljaandmist trükisena ja veebilehekülgedel.

Tänan Ühingu juhatuse nimel tehtud töö eest kõiki Välis-Eesti Ühingu liikmeid, selle juhatuse endisi liikmeid, ajakirja „Välis-Eesti“ toimetuskolleegiumi liikmeid ja häid koostööpartnerid.

Leili Utno, Välis-Eesti Ühingu juhataja

2. Välis-Eesti Ühingu tegevusest aastatel 2005‒2015

Välis-Eesti Ühing (VEÜ) on jätkuvalt silma paistnud aktiivse akadeemilise ühiskondlik-organisatoorse tegevusega. Järjepidevalt on kord aastas ilmunud ajakiri „Välis-Eesti“, kus on ilmunud artikleid ja pikemaid uurimusi rahvuskaaslaste ja muudel teaduslikel teemadel. Eestlased välismaal ja rahvastikuküsimused on olnud läbi aastate läbivaks teemaks. Alates 2015 on eesmärgiks võetud levitada ajakirja pigem elektrooniliselt internetis, tehes viimaste aastate numbrid uuendatud VEÜ veebilehel hõlpsasti kättesaadavaks palju suuremale huvilisteringile.

VEÜ poolt korraldatud üritused Välis-Eesti Kongress (edaspidi nimetatakse seda Välis-Eesti Ühingu Kongressiks) ja iga-aastane  novembrikuine Välis-Eesti Päev on olnud meie akadeemilises ringkonnas suursündmusteks. VI Välis-Eesti Kongress toimus 2009. a. Eesti Kunstimuuseumi (KUMU) Hariduskeskuses ja keskseks teemaks oli nüüdisaegne Eesti riik ja rahvastikunäitajate prognoos 21. sajandil. Ettekanded olid veel  Eesti muusika suurkujust Rudolf Tobiasest, Eesti keeleteadlaste missioonist ja KUMUst kui eesti kunsti varasalvest. Toimus ekskursioon KUMU kunstikogudesse, sümpoosium „Eesti diasporaa“ ning oma luulet kandis ette Mats Traat. Tutvustat kirjastuse „Välis-Eesti“ raamatuid. Kongressi materjalid avaldati 2009. a. väljaandes „VI Välis-Eesti kongress : 2. juulil 2009. a. Tallinnas : ettekannete kokkuvõtted“.

3. juulil 2014. a. Eesti Rahvusraamatukogus toimus VII Välis-Eesti Kongress. Osavõtjaiks eelregistreerunud oli 55, kohale saabus 47 osavõtjat. Kongressile oli kogunenud Välis-Eesti Ühingu liikmeid ja kutsutud külalisi Austraaliast, Ameerika Ühendriikidest, Inglismaalt, Rootsist, Soomest ja Eestist. Kongressi programmi olid koostanud poliitikateaduste professor Toomas Varrak, diplomaat Artur Laast, akadeemik Jüri Martin ja bioloogiadoktor Leili Utno. Arutleti pikemalt Eesti julgeolekust ja kohast uuenevas maailmas. Eestlaste seltsielu nii kodu- kui välismaal oli samuti suurema tähelepanu all. Endiselt oli aktuaalne rahvastikuküsimus, millest rääkis pikemalt oma tervitusettekandes ka President Arnold Rüütel. Kongressi ettekannete kokkuvõtted avaldati ajakirjas „Välis-Eesti“ (2015).

Korraliselt jätkuvad VEÜ üldkoosolekud iga aasta jaanuari lõpus ja juhatuse koosolekud, kus on arutatud aasta tegevusplaane ning ajakirja koostamist. Järjepidevalt on arutuse all sidemed väliseestlastega. Koosolekutel osalevad nii juhatuse, liht- kui ka auliikmed. Ühingul on järjepidevaks traditsiooniks liikmete isiklike tähtpäevade ja teaduslike saavutuste meelespidamine ja tunnustamine.

Ühingu liikmed on aktiivselt osalenud teaduskonverentsidel ja kultuuriüritustel. Koos on võetud ette ka meeleolukaid vaba-aja üritusi, käidud korrastustalgutel, suvelaagrites ja puhkusereisidel. Igal sellisel kokkusaamisel on sündinud juurde ideid tulevikuks ja tehtud järeldusi möödunud tegevustest.

Olles ise VEÜ l juhatuse liige, olen olnud osaline ürituste ettevalmistamisel, samuti kaastegev ajakirja „Välis-Eesti“ toimetuses autorina. Suurimaks tööks oli aastail 2011‒12 osalemine uurimisprojektis „Arhiiviandmed Välis-Eesti Ühingu tegevuse kohta aastail 1928‒1940“, mille tulemused avaldati ajakirjas „Välis-Eesti“ aastal 2013 ning mida finantseeris Haridus- ja Teadusministeeriumi Rahvuskaaslaste programm. Järgnevalt on plaanis läbi töötada lõplikuks arhiveerimiseks 1995. a. taasasutatud Välis-Eesti Ühingu arhiivimaterjal.

Lauri Suurmaa, ajaloomagister, VEÜ Juhatuse liige

3. Arhiiviprojekt „Eesti kultuuripärand Läti arhiivides“

Eestluse kultuuri- ja ajaloo uurimine välisriikides eeldab vastava maa arhiivide läbitöötamist. Alles materjalide ülesleidmine ja fikseerimine kui esmane ülesanne lubab järgnevalt kirjutada uurimuslikke üldistavaid töid. Seega oli arhiiviprojekti „Eesti kultuuripärand Läti arhiivides“ ülesanne otsida vastavaid materjale piiratud finantseeringu raames Läti Riiklikus Ajaloo Arhiivis (LVVA) ning Põhja-Lätis, kus elas pärast Riiat teine kõige suurem eestlaste kogukond.

Projektiga seoses sõitsid Leili Utno ja Artur Laast märtsis 2010 Riiga (ja hiljem korduvalt) ning tutvusid LVVA-s aastavahetusel 1907/08 asutatud Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsi arhiiviga, kus on põhjalikult dokumenteeritud Seltsi mitmekülgne tegevus aastail 1908 kuni 1940. Ülevaade sellest sisaldub ajakirjas „Välis-Eesti“ 2010. aasta numbris, kus on ka faksiimiles olulisemaid näiteid Riia eestlaste kultuuriürituste sisust ja kavadest läbi aastate.

Põhja-Lätit külastasime juunis 2010. Mitmest väikelinnast (Ape, Ainaži, Veclaicene) valisime tutvumiseks Alūksne (ajal. Marienburg), kus juba 1907. aastal asutati Alūksne Eesti Haridusselts. Seltsi tegevust on põhjalikult uurinud PhD Karl Veeber (1915‒2008) ja loonud selleteemalise isikliku arhiivi. Oli lootust, et maakonna arhiivides on veel huvitavaid materjale Põhja-Vidzeme eestlaskonna elust ja kultuurialasest tegevusest. Sel eesmärgil sai kokku lepitud Alūksnes omal ajal eesti koolis õppinud Läti Ülikooli dotsent Karl Kruusiga, et ta tutvub kohalikus arhiivis leiduva materjaliga. Karl Kruusile sai eraldatud osa projekti rahastusest. Tulemus valmistas pettumuse, kuna raha järgi meile vastu tulnud dotsent Kruus ei olnud Alūksnes arhiivi ilmselt jõudnudki. Maksime lubajale korraliku avansi, kuid loodetud arhiiviandmeid meile ei esitatud. Posti teel saadeti Eestisse mapitäis ajaleheväljalõikeid, mis osaliselt niigi tuntud.

1. juulili 2010 osales A. Laast MTÜ Baltic Heritage Network seminaril „Eesti kultuuripärand võõrsil III“ Viljandis, kus ta informeeris projektist „Eesti kultuuripärand Läti arhiivides“.

Projektijuht Artur Laast, emeriitusdiplomaat ja ajaloolane

4. Välis-Eesti Ühingu tegevused 2016. aastal.

2016. aasta oli Välis-Eesti Ühingule tegus – lisaks iga-aastasele ajakirja välja andmisele oli ühingu korraldada ka mitmeid üritusi – nii akadeemilisi kui meelelahustuslikult harivaid.

Jaanuaris, mil täitus 21 aastat VEÜ taasasutamisest, leidis aset ühingu aastakoosolek, mille käigus toimusid muudatused ka juhatuse liikmete osas – proua Lea Vaher Lundin andis teatepulga edasi Greete-Lisette Maasikule. Ühinguga liitus ka proua Olga Kala, kes palus meid 12. märtsil lahkelt külla Kiek in de Köki Muuseumisse. Veetsime üheskoos väga hariva ja huvitava pärastlõuna, mis lõppes maitsva kehakinnitusega Neitsi torni kohvikus.

Emakeelepäeval õnnistati kaunite emakeelsete värsiridadega sisse Eesti Punase Risti peasekretär proua Riina Kabi poolt kingitud nahkkaantega raamat, millest edaspidi saab uus protokollide ülesmärkimise koht.

22. mail võõrustasid meid Uuetoal VEÜ juhataja proua Leili Utno ja härra Lembit Kommel oma maakodus Rae vallas.. Ilm oli kevadiselt soe ning päike näitas oma esimesi sooje kiiri. Mitte ei taha meelest minna imekaunid ja lopsakad õitsevad õunapuud! Selle kõige meeldiva saatel sai kibekiirelt korrastatud Taaralaskemäe muinsuskaitseala. Pererahvas kostitas külalisi imemaitsva toidu ning elava akordionimuusikaga.

Nagu öeldud – aasta oli tegus – juba mõne nädala pärast oodati kõiki ühingu liikmeid ja nende kaaslasi suvepäevadele, mis sel korral toimusid Suure-Jaanis, ühendatult Suure-Jaani Muusikapäevadega. Kahe päeva jooksul sai kuulda ja näha väga andekaid muusikuid nii muusikainstrumentidel kui vokaalil. Kuigi esimene, Napoli laulude kontsert, Lahmuse vesiveskis, möödus tugeva vihmasaju saatel, ei morjendanud see esinejaid ega publikut. Suvepäevade külaliseks oli sel korral kirjanik Paavo Matsin, kes liitus meiega õhtusöögil Suure-Jaani kõrtsis “Artur”. Öömajaks oli valitud Viljandi linnas asuv “Just Rest” hostel – tegu oli väga modernse hosteliga! Hommikusöök söödud, võtsime tagasitee Suure-Jaani poole, et osa saada veel ühest muusikafestivali kontserdist, mis toimus Suure-Jaani kirikus. Enne Tallinnasse tagasi pöördumist sõitis autokolonn tutvuma Andres Inni hobufarmiga. Tegemist oli väga sisuka ja põneva programmiga – kõik lahkusid koduteele rahulolevana!

Järgmiseks märkimisväärseks sündmuseks oli 26. novembril Tammsaare muuseumis peetud Välis-Eesti Päev, kus meid võõrustas proua Maarja Vaino. Lisaks proua Vaino sisukale ettekandele Tammsaare elust ja loomingust, tegi ettekande ka VEÜ liige Artur Laast. Ühtlasi oli meil suur au õnnitleda 80. juubelil ühingu auliige härra Mats Traati! Osavõtjate hulgas oli ka Lätist pärit külalisi.

Aasta lõpetas 19. detsembril koosviibimine Tallinna Ülikooli Raamatukogu kohvikus “Strix”, kus meil oli au kuulata Dr Ragnar Viiru ettekannet astronautikast. Kohal oli ka jõulumemm ja -taat ning puudust polnud ka kingipakkidest!

Loeme aasta 2016 edukaks ning soovime jõudu kõigile Välis-Eesti Ühingu liikmetele ja toetajatele!

Greete-Lisette Maasik, VEÜ Juhatuse liige