JUHATUS

Välis-Eesti Ühingu (VEÜ)juhatus

VEÜ juhatus valitakse kolmeks aastaks. Juhatuse liikmed valivad oma seast Juhataja.

Dr Leili Utno on valitud juhatuse liikmeks ja  juhatajaks alates 1995.a.
Leili Utno autobiograafiline tutvustus :

Mina, Leili Utno, sündisin 16. mail 1938 Tallinnas. Õppisin Rae algkoolis, Tallinna 17. keskkoolis, Narva 2. keskkoolis ja Moskva Tehnoloogilises Ülikoolis.
Töötasin Moskva Valgu Biosünteesi Instituudis, Läti Teaduste Akadeemias, Riia Meditsiini Akadeemias, Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Lätis , Keemilise ja Bioloogilise Instituudis Tallinnas, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Euroülikoolis. Teaduskraadid : PhD – 1972.a. Eesti Teaduste Akadeemia; bioloogiadoktor – 1992.a. Läti Teaduste Akadeemia.
Olen juhatanud Läti Eesti Seltsi 1988-1992, asutanud 1989. a. Riia Eesti Kooli, taasasutanud Välis-Eesti Ühingu (1995), Välis-Eesti Ühingu juhataja alates 1995. a., ajakirja „Välis-Eesti“ peatoimetaja alates 1996. a. ja Läti Eesti Seltsi auliige.
Olen 87 teadusartikli autor, esinenud 11 rahvusvahelisel teaduskongressil ja konverentsil, koostanud teadusartiklite kogumikke, koguteosed „Eestlased Lätis“ 1. raamat (2007) ja „Eestlased Lätis“ 2. raamat (2008). Autasustatud 2007.a. Läti Vabariigi teenetemärgi Tunnustuse Rist IV klassi ordeniga.

Dr Jüri Martin, akadeemik, Euroülikooli rektor.

Bioloog Jüri Martin on sündinud 29.09.1940 Tallinnas, lõpetanud 1964 Tartu Riiklik Ülikooli. Kaitsnud Phd 1968. a. bioloogia erialal ja 1988. a bioloogiadoktori teaduskraadi. Käesoleval ajal töötab Euroülikooli rektori ametikohal. Jüri Martin on valitud Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks 1990. a. Akadeemik Jüri Martini omab tunnustusi, nagu Euroopa Ühenduse auhind 2006, rahvusvaheline Socratese auhind 2005, H. Fordi Euroopa looduskaitse preemia 1998, Suur looduskaitse märk 1990, UNESCO MAB medal 1988, spordiühingu “Kalev” autasu ja K. E. v. Baeri medal 1986 ja on ajakirjade Teaduste Akadeemia Toimetised “Bioloogia ja Ökoloogia” ja  Engineering and Management” toimetuskolleegiumite liige, VEÜ juhatuse ja kirjastuse “Välis-Eesti” toimetuskolleegiumi liige.

M.A. Lauri Suurmaa autobiograafiline tutvustus :

Õppisin ajaloolaseks Tartu Ülikoolis ja kaitsesin teadusmagistri kraadi 2002 Tallinn Ülikoolis kultuuriajaloo alal. Töötan kirjastuses Grenader ajalootoimetajana. Välis-Eesti Ühingus olen tegev aastast 2004. 2013 valiti mind VEÜ juhatusse. Kirjutanud artikleid ajakirjale „Välis-Eesti“.

Urve Randmaa, 14.mail 2020 Tallinnas

Greete Lisette Järvi, muusikaõpetaja
Olen sündinud 11.11.1990 Tallinnas. Õppinud aastatel 1998–2010 Tallinna Muusikakeskoolis.2011. aastal astusin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse bakalaureuse õppekavale, mille lõpetasin aastal 2015. Õpingute ajal EMTAs kuulusin üliõpilasesinduse juhatusse, kust sai alguse ka side Välis-Eesti Ühinguga.
Töötan Minilasteaed Lõvimeris ja Eralasteaed Pääsupojas muusikaõpetajana.Minu sooviks on eddendada sidemeid Eesti muusikutega üle maailma ja toetada Välis-Eesti Ühingu korjandust EMTA kontsertsaali ehituseks.

Riina Solman
Sündisin 1972. a Viljandis ja lõpetasin Viljandi 5. Keskkooli 1990. a, misjärel siirdusin Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste teaduskonda metoodikuks ja klassiõpetajaks õppima. Kohe pärast ülikooli lõpetamist 1995. a sai minust Eesti Erastamisagentuuri ettevõtete avaliku müügi infospetsialist, kuna olin viimasel kursusel agentuuris andmesisestajana ülikooli kõrvalt leiba teeninud ja personalijuhile silma jäänud. Kohe, kui olin lõpudiplomi kätte saanud tehti ettepanek jätkata Erastamisagentuuris spetsialisti ametikohal ja nii ei läinudki ma Püünsi kooli õpetajana tööle, vaid soovitasin sinna oma kursusekaaslase. Erastamisagentuuris viis tee mind kokku poliitikute ja ajakirjanikega ja nii sai alguse minu pikaajaline huvi kommunikatsiooni valdkonna vastu, milles täiendasin ennast Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis erinevatel loengutel. Hilisemas ametikäigus kasvas mu huvi konkreetsemalt poliitilise kommunikatsiooni vastu ning töötades avalike suhete juhi ja meedianõunikuna Riigikogu Isamaa fraktsioonis, Rahandusministeeriumis, Kaitseministeeriumis ja Justiitsministeeriumis, kohalikus omavalitsuses ja kolmandas sektoris heategevuslike projektidega, jõudsin aastateks 2019-2021 Jüri Ratase teise valitsuse rahvastikuministri ametipostini. Täna osalen aktiivselt munitsipaalpoliitikas Tallinna linnavolinikuna ning annan oma panuse poliitikamaastikul Riigikogu Isamaa fraktsiooni poliitikanõunikuna töötades.

Mari Järvi (sündinud 21. juunil 1959) on eesti pianist ning organist

Õppis TMKK-s klaverit Virve Lippuse käe all ja heliloomingut Eino Tambergi juhendamisel ning lõpetas Tallinna konservatooriumi klaveri erialal 1982. aastal. 1979–1995 töötas ta TMKK-s pedagoogi ja kontsertmeistrina. Alates 1995. aastast elab ta Soomes Lahtis ja töötab kontsertmeistrina ja klaveripedagoogina Lahti konservatooriumis. Ta on ka Lahti ooperikoori kontsertmeister ja esinenud koos Soome nimekate ooperisolistidega.

Mari Järvi on esinenud paljudes Euroopa maades: Rootsis, Venemaal, Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal, Tšehhis, Sloveenias, Austrias, Hispaanias, Itaalias, Portugalis jne. Ta on osalenud kontsertmeistrina rahvusvahelistel konkurssidel ja olnud kontsertmeister paljude nimekate pedagoogide meistrikursustel (F. Helmerson, P. Vernikov, H. Shaham, P. Enoksson, B. Kotmel, Ana Chumachenco, P. Sutinen, J. Palola, M. Frischenschlager, P. Meller, H. Fister, A. Melnikov, M. Maurer, I. Kosmala, M. Jachvili, A. Fischer, T. Liberova, Y. Gitlis jne).

Ta on mänginud orkestrites ja tegutsenud kontsertmeistrina Bledi, Vysoke myto, Jalasjärve, Levi, Haapsalu ja Pärnu keelpillikursustel ning Lihula muusikapäevadel. Ta on esitanud palju kammermuusikat ning mänginud lisaks klaverile klavessiini ja orelit (sh esinenud organistina Roomas Püha Peetruse basiilikas). Mari Järvi esineb palju koos oma pere, ehk “Järvide dünastia” muusikutega.